Reostus

Purtse jõe reostuse ulatusest annab ülevaate aastal 2008 valminud mahukas uuring “Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks”, mille AS Maves teostas Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Materjal näitab faktiliselt Purtse jõe ja lisajõgede tänast ökoloogilist seisundit ning jääkreostuse umbkaudseid koguseid põhjasetetes ja kallastel. Jõe reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist ja jätkus terve Nõukoguse Liidu eksisteerimise aja. Jõkke lasti puhastamata kujul kaevanduste ja keemiatööstuse heitveed ning jõepõhja settis aine, mida võib nimetada „bituumeniks“. Eesti üks paremaid lõhe- ja vähijõgesid muutus tõrvajõeks.
Mainitud uuring lükkab ümber levinud arvamuse, nagu oleks jõgi aja jooksul võimeline ise puhastuma. Uuringu kokkuvõttes on kirjas, et ühtekokku on tänasel päeval Purtse jões koos Kohtla ja Erra lisajõega ca 32000 m3 vedelat naftasaaduste jääkidega reostunud muda ja setteid.
Peamised reostusallikad on järgmised:
jõestiku jääkreostus, põlevkivi poolkoksi ja tuhaladestused valgalal, kaevanduste veed, valgalal paiknevate tööstusettevõtete heitveed.

 

Lüganuse tee 14, Lüganuse alevik, Lüganuse vald, Ida-Virumaa, tel. 56494115, iise@iise.ee